Loomariigist

Olen keskmisest suurem loomaarmastaja ja hoian antud valdkonna teemadel meedias aegajalt silma peal. Usun, et neid kahte uudist, mida kohe kirjeldan, ei suuda mu absurdsuse edetabeli esikohtadelt veel mitu dekaadi keegi kõigutada.

Sõidsime autoga ja mängis raadio. Pärast ükskõikseks jätvaid muusikapalu oli uudiste kord. Õhtune aeg, võeti kokku päeval toimunud olulised sündmused. Uudiste lugeja teatas, et kohalik politsei oli sunnitud x kandis, x maakonnas saatma välja abijõud vahistamaks meest, kes tormas oma põllule maandunud hundiseire helikopterile kirvega kallale. Kahjustusi oli saanud... . Mees oli pidanud helikopterit UFOks. Hundiseire helikopter? Kirvega klaasi pihta? Me, autos viibijad ei saanud... naeru pidama, ega aru, kas me olime just õigesti kuulnud.

Jah tõesti, hunt on siin võõrliik. Hoitakse populatsiooni väga range kontrolli all. Kõik olevat enamasti Rootsist sisse tulnud. Kuulsaimad hundid ja nende järglased on meedias isegi nime poolest tuntud.

Teine vapustav elamus jõudis teleka vahendusel. Õhtused uudised. Lääne kandis oli surev vaal rannale ujunud. Kaadrid veel hinge sees hoidvast hiigel hallist olevusest. Lasteaia grupp tunkedes pätakaid igast suunast patsutamas. Kisa ja säravad silmad läbisegi. Mustrilised kombed, naer ja hall surev kogu, kes ei mahtunud kaadrisse ära. Intervjuud kasvatajate ja mudilastega, kui vapustav nähtus selle kandi elanikke on õnnistanud.

Järmisel päeval vaatasime taas õhtuseid uudiseid. Vaal oli juba surnud. Uued grupid lapsi toigastega. Mõned ronisid, teised nokkisid hiigel silma, mis ei jõundud veel vapustusest enne viimset hingetõmmet sulguda. Kas sinna ta tuligi rahu otsima?

Vaatasin uudiseid ka kolmandal õhtul. Mitte vaala pärast. Seekord näidati, et vaala jaotamise ja veoga on juba kiire, sest kui ta paisub... . Aga lapsed olid ikka veel seal liugu laskmas ja patsutamas. Nahk ei olnud enam nii prink ja paljud kirtsutasid nina. Siis liikus kaamera mingi keha avause poole, kust kangutas end välja verest niiske ja punane täis õgind kass.

Ma enam ei mäleta, kas vaatasin uudiseid ka järgneval õhtul.

Udused näod

Igapäeva elus on taas palju Norra keelt. Aegajalt mõtlen sega keeles. Kummaline on see, et aju keeldub näiteks numbreid Norra keeles meelde jätmast. Iga kord kui kuskil selliseid andmeid nagu isikukood või mobiili number küsitakse, siis ma suudaks selle koheselt Eesti keeles edastada, aga Norra keeles tuleks see eraldi pähe õppida. Lugesin ka kunagi, miks see nii on. Et numbrite meelde jätmisega tegeleb üks aju osa ja keeltega teine ja kui neid korraga käivitada, siis tekib lühis.

Veelgi huvitavam on aga see, kuidas elukeskkonda vahetades nägude mälu muutub. Meil on ju tekkinud lapsepõlvest saadik ülevaade ja seosed inimestest kellega aegajalt kokku puutume. Ja teatud piirkondades on välja kujunenud märgatavad tunnusjooned. Kui me vahetame keskkonda. Näiteks kolime teise riiki, siis seal on need märgatavad tunnusjooned hoopis teised. Minu piinlikuimad momendid on just sellest valdkonnast, kus ma inimesi segi ajan. On väga palju uusi nägusi keda aju peab uues kohas meelde hakkama jätma. Ilma endale teadvustamata proovin alati mingite kohtade või sündmustega seoseid luua. Mis saab aga siis kui olud muutuvad?

Viimati lastevanemate koosolekul soovisin väga tervitada uusi vanemaid, kelle tütar oli just samasse klassi koos minu omaga tulnud. Olin senimaani puudunud vaid ühelt koosolekult ja võtnud osa kõikvõimalikest ühisüritustest. Enesehinnang laekõrgune sammusin tundmatute nägude juurde ja ulatasin oma tervituskäe. Pereisa võttis selle suure üllatusega vastu. Tema kõrval seisnud abikaasa oli samuti väga üllatunud näoga. Tervituse kõrvale tuletati mulle viisakalt meelde, et nende poeg käib selles klassis juba viis aastat!

Tutvusime just oma tänaval elava Leedu perekonnaga. Külastasime neid ja seejärel nemad meid. Enne kui tuppa astuti, tuletati mulle päris rangelt meelde, et ma võiksin väljaspool külaskäike ka ikka neid tervitada. Olin juba terve nädala sama bussiga sõitnud ja polnud isegi otsa vaadanud, kui mulle eemalt lehvitati.

Viimasel ajal olen tõsiselt kõiki inimesi kartma hakanud, et võibolla olen jälle kellesti mööda vaadanud.

Tagasi tööl

Olen nüüd juba neljandat nädalat tagasi oma põhitööl, kontoris, numbrite jadade vahel. Aga väga põnev on. Plaanisin hakata iga kahe nädala tagant krokiisid käia joonistmas ja eelmisel korral olin nii väsinud, et ei suutnud kuidagi kohale minna.

Aga vahepeal käisime tütrega Londonis. 2 päeva. Kolasime niisama ringi ja sõitsime bussidega. Sinna läheks isegi tagasi. Pilte saab vaatada mu Flickri lehelt .

Pilt pole muidugi tööl tehtud. Leidsime London City kandis pargis huvitava peegeldava skulpuuri. Minu käes on kaamera.

https://www.flickr.com/photos/45619283@N02/albums/72157674716685696

Hobi

On üks loominguline tegevus, millest ma pausi pole võtnud. Pärast lõpetamist tundsin, et on vaja aeg maha võtta ja kunsti juurde naasta siis kui isu tekib. Aga mu mees oli just ostnud uue kaamera. Ma ei suutnud kuidagi oma käsi sellest eemale hoida. Ja kaamerat põnevatest eluetappidest kõrvale jätta. Sellest ajast on mul palju isiklikku elu kajastatud Flickri albumites . Just reisid ja puhkused koos perega.
Nüüd aastaid hiljem on paljud tuttavad palunud mind erinevaid üritusi jäädvustama. Mõni nädal tagasi käisin just piilumas, kuidas noored valmistuvad tsirkuse trenni esinemiseks Fredrikstadi kultuurimajas Blå Grottes.

Mulle lihtsalt meeldib otsida kaameraga sihtmärke ja sündmustest sel vormil osa saada. Ja nüüd olen hakanud tundma, et peaks ka paar abivahendit juurde muretsema. Soovilisti on ilmunud makro objektiiv, statiiv, jms. Oli ka pikk periood, kus ma ei töödelnud pilte. Sest mul polnud töötlusprogrammi. Mul pole seda isegi praegu, rääkimata läpakast. Nett on suur ja lai, saab palju asju ilma midagi omamata. Nüüd proovin sealt abi saada ja nii muretult aega edasi libistada. 

Elamused

Olen teadmata perioodiks oma laste külge aheldatud ja mõtlesin panna kirja need hetked ja elamused, mida oma 30 eluaasta jooksul kõrgeimalt hindan. Järjekord on suvaline.

Meditatsioon - olen kogenud kehast väljumist mitmel korral, kõige võimsaimad kehast väljumised jäid kümne aasta tagusesse perioodi kui käisin retriidil. Hiljem olen unes rännanud.
Laste saamine - rasedusest sünnituseni
Epcotis kuumaõhupalli imiteeriv atraksjoon - Floridas asuv teemapark pakkus 5D reisi Ameerika Läänerannikult Idarannikule.
Orgasmid
Laste kasvatamine - vastutus, suunamine, armastuse ja hoole jagamine.
Loomeprotsess - ideest teostuseni
Paanika ja eriti stressirohke situatsiooni kontrolli all hoidmine - mitte et ma selliseid olukordi fännaks, aga neist üle olemine on kogemust väärt. 
Armastuse teadvustamine
Naerukrambid vanuses 25+ - nooremana võib neid liiga tihti ette tulla.
Saatusliku hetke tajumine - Veel võimsam on see kogemus kui tunned juhuslikult, et lähenemas on saatuslik hetk, kuid ei suuda seda millegagi seostada. Näiteks hetk enne kui oma meest kohtasin esimest korda elus teises riigis lennujaamas.
Eriliste kohtade külastamine - nii looduse kui ka arhitektuuriliselt tavatud kohad. Näit. muinasmets Norras, Oriente Station Lissabonis, Louisiana sood, Oak Alley Istandus Louisianas jne. siia alla paneks ka näitused voi meeldejäävaimad installatsioonid.
Reisimine - kogu protsess

Selfie: Ekstaatiline moment

Sest käisin just seal!!! (Oriente Station)

Aasta oli siis 2014

Jätan endale veel ruumi listi enne 31 aasta täitumist täiendada.

Kui palju saan kunstiga tegeleda

Eelmise aasta aprillis olin sunnitud tervislikel põhjustel koju jääma. Mõned nädalad hiljem proovisin töötada kodus nii kaua kui see võimalik oli. Mu töö ülesanneteks lühidalt oli impordi organiseerimine Norra ja hulgimüük diileritele. Juuni alguses läksin üle rasedusrahale. Kogu selle raseduse jooksul sain mõned tunnid nädalas oma kunsti asjadega tegeleda. Hetkel kestab emapuhkus. Pärast lapse sündi olen saanud alles umbes kuu aega tagasi taas mõne tunni nädalas vahel joonistada, vahel skeletti teha. Sügisel plaanin oma palgatööle naasta, kuid ennem tahaks jõuda mõned planeeritud projektid valmis.

Vahepeal olen avastanud huvitavaid äppe, mille kasutamist surnud ajal õppida saab. Näit photoshop, kollaaz, duolingo, genius skan jne. Suuremaid pilte töötlen Picture Monkeys kui kellegi läpakale küüned taha ajan. Ideid on ja varsti hakkab ka seda siit bloggist näha saama.

Skelett

Olen tasapisi oma anatoomiliste nunnude juurde tagasi jõudnud. Kuigi selle kassi valmistamine algas ca 3 aastat tagasi, hakkan sellega vaatamata kõigile takistustele vaikselt finishisse jõudma. Tahtsin teha täiesti uue ja tehniliselt keerukama töö kui eelmised kaks kassi. See on nõudnud oma aja. Mul on juba mõnda aega ka endal kass. Tänu sellele on proportsioone lihtsam kohandada.

Endiselt on mu parimaks abiliseks google. Tehniline keerukus väljendub peamiselt detalides. Tillukesed luud on täpsemad ja peenemad, sarnanevad rohkem tegelikkusele. Küüsi saab painutada. Need on peenikse traadiga toestatud, mis on omakorda põhjalikult peidetud.